MUUSIKAVIKTORIIN

KOOLIKELL

5. klass muusikatund

Teemaks C-duur ja tähtnimed.
Õpilased jagunesid gruppidesse ning pidid meloodiapillidel selgeks õppima omaloodud viisijupi. Gruppidel oli kasutada:
klaver
metallofon
käsikellad
virtuaalne klaviatuur arvutis
kõlaplaadid

Trad. Attacki koolikontsert Viljandis Pärimusmuusika Aidas

4.-6. klass õpilaste mõtteid kontserdist:

 Mihkel Vaard, 6. klass

11.detsembril külastasin Viljandis Pärimusmuusika aidas Eriprojekt Trad.Attack! maratonpäeva, kus esines ansambel Trad.Attack!. Esitati folkmuusikat nii laulude kui instrumentaalmuusikana. Ainuke laulu nimi, mis meelde tuli on “Sõit”. Esines bänd, kes tähistas 4. tegevusaastat. Solistideks olid Sandra ja Jalmar Vabarna ning Tõnu Tubli. Nägin parmupilli, kitarri, torupilli, trumme ja vilepilli. Nad on käinud esinemas juba üle 30-s riigis ja ansamblil on plaanis igas riigis esineda. Kontsert oli erinev selle poolest, et nad mängisid folkmuusikat rohkem roki moodi. Meeldisid kõik laulud. Tavaliselt ma ei kuula sellist sorti muusikat, vaid elektro muusikat. Laulud olid üllatavalt head. Laulud olid võetud ERR vanade laulude osast. Kontsert oli hea, ei tahtnud midagi juurde ega midagi vähem.

Karolin Ilp, 4. klass

Kontserdi tegi huvitavaks see, et tuled vilkusid muusikarütmi järgi.

Emili Külaots, 4. klass

Minu arust tegi selle kontserdi huvitavaks väga lahe valgussõu. Ansambliliikmed ja lood olid minule tuttavad. Olen ka varem käinud Trad. Attacki kontserdil. Sellist muusikat kuulan päris tihiti. Nad kasutavad oma lugudes vanu arhiivisalvestisi. Mina oleksin tahtnud rohkem nende pillidest teada saada ja kontsert oleks võinud kauem kesta.

Sten Kall, 4. klass

Saalis oli palju koolilapsi, meie istusime rõdul. Ma nautisin energiat, mis lauludega kaasa tuli. Kontserdi tegid huvitavaks jutud, mida ansambliliikmed rääkisid. Sain teada, et Trad. Attack sai 4- aastaseks. Kooliga oli tore kontserdil käia. Trad. Attack on nüüd minu üks lemmikumaid.

Mairo-Johannes Toom, 4. klass

Eriliseks tegi kontserdi see, et ma arvasin, et pärimusmuusika on rahulik, aga oli hoopis tempokas. Liisusalmid olid ka toredad.

Marleen Kallas, 5. klass

Jalmar Vabarna mängis kitarri, Sandra Vabarna mängis mitut pilli (parmupilli, torupilli jne.), Tõnu Tubli mängis trumme. Mulle meeldis kontserdi juures kõige rohkem see, et laulud olid kokku pandud vanadest lauludest ja nendele oli juurde lisatud uus ja huvitav viis.

Anette Saadjärv, 6. klass

Sandra Vabarna mängib erinevaid rahvapille ja talle meeldib, et ta saab tuua erisust nende ansamblile.

Eriliseks tegi kontserdi tulede mäng ja rahvapillid. Mulle meeldisid rohkem aeglased lood, sest siis oli rohkem kuulda toru- ja parmupilli. See muusikastiil mida nad seal mängisid mulle eriti ei meeldinud. Polnud erilisi sõnu, peamiselt oli vaid muusika, aga minu meelest teevadki sõnad just loo originaalseks ja mõnusamaks.

Liis Liivsoo, 6. klass

Mulle meeldis see, et nende muusika oli hoogne ja natukene rokilik. Kontserdi tegi huitavaks see, et nad rääkisid naljakaid juhtumisi ja seda, kuidas eri maades suhtuti nende muusikasse.

DIGIPÄEVA ÜLESANNE 4. klassile

Kuula prantsuse helilooja Camille Saint-Saens`i teost "Loomade karneval"

Ülesanded:
1) Kuula terve teos tähelepanelikult lõpuni.
2)Vali üks osa, millest kirjutada ning kirjuta see Padleti seinale.
3) Kirjutamisel on abiks järgmised punktid:

• Milline osa sulle teoses kõige rohkem meeldis? Vali üks. Põhjenda. 

Mulle meeldis teosest "Loomade karneval"kõige rohkem .............., sest ............

• Kui tunned  ära, kirjuta ka selles osas kõlanud pillide nimed. 

Selles osas kõlas/ kõlasid ............  (Minu arvates kõlasid selles osas .......................).

• Kuidas sai helilooja sinu arvates hakkama looma või loomade kujutamisega? Põhjenda.

Minu arvates ..........., sest ..........

ÄRA UNUSTA OMA NIME! Parooli leiad Ekoolist.


PADLET ("Loomade karneval")

Kontserdikülastus

Mairo-Johannes jagas oma muljeid kontserdist.

Ma külastasin Etno ringreisi kontserti, mis toimus Konguta rahvamajas teisipäeval 3.10 kell 18.00. Eesti Etno ringreis on jätkuprojekt suvisele Etno laagrile.

Kontserdil esitati erinevate maade pärimusmuusikat. Kontserdil esines ansambel, mis koosnes seitsmest artistist. Muusikud olid pärit Austraaliast, Belgiast, Saksamaalt ja Eestist ning mängiti viiulit, kitarri, kontrabassi, lõõtspilli ja flööti. Ühes loos kasutati ka parmupilli.

Kontserdi tegi huvitavaks see, et nad esinesid põrandal mitte laval. Artistid ütlesid, kust lugu pärit on ja nad ei öelnud loo pealkirja. Lisaks pillimängule ka lauldi erinevates keeltes, mis oli minu meelest huvitav. Mulle meeldisid kiired ja rõõmsad lood ning meeldis, et õpetati publikule laule.

Varasemalt olen ma käinud Estonian Voices ja Curly Strings kontsertidel. Eesti Etno ja Curly Strings teevad samalaadset muusikat, mis mulle meeldis. Mulle meeldib veel kuulata pop muusikat.

Üldiselt mulle kontsert meeldis, esinejad olid publikuga lahked. Tutvustasid lugusid ja nende päritolu. Oleksin soovinud kuulda rohkem infot pillide kohta.

Mairo-Johannes Toom 4. klass

OKTOOBRIKUU KOOLIKELL

Oktoobris juhatab meid tundi ja tunnist välja

METSASARV.

Metsasarv  on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omaga. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu.

Tänapäeval kasutatav metsasarv näeb välja toredasti rõngasse ja sõlme keeratud pika toruna. Metsasarve hoitakse mängimisel käes üpris eriliselt: sõrmistel mängitakse vasaku käega, parem käsi asub vähem või rohkem kõlalehtri sees. Parema käega toetatakse pilli, mahendatakse tooni ja täpsustatakse häälestust.

Metsasarve toru pikkus on umbes 4 meetrit ja kõlalehtri läbimõõt 30 sentimeetrit. Õhusamba pikkuse muutmiseks on metsasarvel kolm või neli ventiili. (https://et.wikipedia.org/wiki/Metsasarv)
Metsasarvel on kausshuulik.

Koolikellana kuulete:

W. A. Mozart`i metsasarve kontserti nr 3

MIKS ME ÕPIME MUUSIKAT?

VAJUTA SIIA JA KUULA, VAATA JA MÕTLE KAASA

http://www.emmersionlearning.com/wp-content/uploads/2016/07/Music-in-Learning.jpg