DIGIPÄEVA ÜLESANNE 4. klassile

Kuula prantsuse helilooja Camille Saint-Saens`i teost "Loomade karneval"

Ülesanded:
1) Kuula terve teos tähelepanelikult lõpuni.
2)Vali üks osa, millest kirjutada ning kirjuta see Padleti seinale.
3) Kirjutamisel on abiks järgmised punktid:

• Milline osa sulle teoses kõige rohkem meeldis? Vali üks. Põhjenda. 

Mulle meeldis teosest "Loomade karneval"kõige rohkem .............., sest ............

• Kui tunned  ära, kirjuta ka selles osas kõlanud pillide nimed. 

Selles osas kõlas/ kõlasid ............  (Minu arvates kõlasid selles osas .......................).

• Kuidas sai helilooja sinu arvates hakkama looma või loomade kujutamisega? Põhjenda.

Minu arvates ..........., sest ..........

ÄRA UNUSTA OMA NIME! Parooli leiad Ekoolist.


PADLET ("Loomade karneval")

Kontserdikülastus

Mairo-Johannes jagas oma muljeid kontserdist.

Ma külastasin Etno ringreisi kontserti, mis toimus Konguta rahvamajas teisipäeval 3.10 kell 18.00. Eesti Etno ringreis on jätkuprojekt suvisele Etno laagrile.

Kontserdil esitati erinevate maade pärimusmuusikat. Kontserdil esines ansambel, mis koosnes seitsmest artistist. Muusikud olid pärit Austraaliast, Belgiast, Saksamaalt ja Eestist ning mängiti viiulit, kitarri, kontrabassi, lõõtspilli ja flööti. Ühes loos kasutati ka parmupilli.

Kontserdi tegi huvitavaks see, et nad esinesid põrandal mitte laval. Artistid ütlesid, kust lugu pärit on ja nad ei öelnud loo pealkirja. Lisaks pillimängule ka lauldi erinevates keeltes, mis oli minu meelest huvitav. Mulle meeldisid kiired ja rõõmsad lood ning meeldis, et õpetati publikule laule.

Varasemalt olen ma käinud Estonian Voices ja Curly Strings kontsertidel. Eesti Etno ja Curly Strings teevad samalaadset muusikat, mis mulle meeldis. Mulle meeldib veel kuulata pop muusikat.

Üldiselt mulle kontsert meeldis, esinejad olid publikuga lahked. Tutvustasid lugusid ja nende päritolu. Oleksin soovinud kuulda rohkem infot pillide kohta.

Mairo-Johannes Toom 4. klass

OKTOOBRIKUU KOOLIKELL

Oktoobris juhatab meid tundi ja tunnist välja

METSASARV.

Metsasarv  on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omaga. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu.

Tänapäeval kasutatav metsasarv näeb välja toredasti rõngasse ja sõlme keeratud pika toruna. Metsasarve hoitakse mängimisel käes üpris eriliselt: sõrmistel mängitakse vasaku käega, parem käsi asub vähem või rohkem kõlalehtri sees. Parema käega toetatakse pilli, mahendatakse tooni ja täpsustatakse häälestust.

Metsasarve toru pikkus on umbes 4 meetrit ja kõlalehtri läbimõõt 30 sentimeetrit. Õhusamba pikkuse muutmiseks on metsasarvel kolm või neli ventiili. (https://et.wikipedia.org/wiki/Metsasarv)
Metsasarvel on kausshuulik.

Koolikellana kuulete:

W. A. Mozart`i metsasarve kontserti nr 3

MIKS ME ÕPIME MUUSIKAT?

VAJUTA SIIA JA KUULA, VAATA JA MÕTLE KAASA

http://www.emmersionlearning.com/wp-content/uploads/2016/07/Music-in-Learning.jpg